Aeg

Aeg on füüsikaline suurus, millel on valem, ühik ja definistsioon. Seda saab jälgida, mõõta ja kasutada parameetrina. Ta on alati olemas ja me kasutame väljendit aeg erinevates aspektides. Füüsika mõõdab aega mikrosekundites ja selle mõõdumine on liiga kiire, et inimene suudaks seda tajuda. Millisekundid loevad sprinteritele, kui nad ületavad lõpujoone. Sekund on see, mida on võimalik tajuda ja muutusi jälgida juba inimsilmaga. Minut, tund, ööpäev, kuu.. on juba pikemad ühikud, mida igapäeva elus kasutatakse võrdlemisi palju. Alati oodatakse, et aeg liiguks kiiremini või aeglasemalt, aga ometi ta ei kuula kedagi. Kellaosutid liiguvad samakiiresti ükskõik kui palju sa soovid, et nad oma tempot muudaksid.

Tulevik on tegelikult väga kitsas mõiste, aga samas ka lai. Ma võin õelda, et tulevik on see, mis tuleb - järgmine minut, tund, päev, nädal, kuu, dekaad... See on kõik, mis on veel ees ja meil kõigil on võimalik seda muuta. Me ei saa ära hoida selle tulemist, me saame muuta seda, kuidas ta saabub, sest fakt on, et aeg liigub edasi ja tuleb midagi uut, kuni see muutub minevikuks.

Olevik on hetk, kus asetseme praegu. Ka see on lai mõiste, kuid kitsamas tähenduses on see hetk, kus viime praegu. Hetkel, kui ma seda kirjutan - see on minu jaoks olevik. Eelnenud sõnad on juba minevikus ja tulevad on tulevikku kuuluvad. Laiemas mõistes on olevik see aeg, kus me elame. Just need aastad, kus me oleme praegu. Ajaloos saab olevik pikaajalisema tähenduse. Hiljuti alles olen õppinud evolutsiooni, kus muutused on toimunud võrreldes minevikuga ja seal on tähendus olevik minu jaoks pikaajalisem.

Minevik on kõik möödunu. Lihtsalt õeldes, on minevik see, mida enam tagasi ei saa. Me ei saa minna aastasse 0 ja kohtuda Kristusega, et endale kinnitada, kas ta oli olemas või mitte. Igaüks usub, mida ta usub. Minevikku õpitakse ajaloos, mis mulle gümnaasiumis väga meeldis ja võimaluse korral, ma oleksin võib-olla valinud ajaloo ka enda tulevikuks, aga paraku, ma seda ei teinud. Ajaloo juures meeldis mulle see, et ta ei valeta. Eks igaüks usub, mida ta tahab, aga üldjuhul on ajalugu tõde. Ei saa eitada fakte, mis on kirja pandud ja millele ei ole tõestust vaja. Pealegi, kuidas tõestada seda, et Caesar reaalselt eksisteeris või seda, et Einstein ikka mõtles välja relatiivsuse ?? Mission impossible ütlen mina, kui just ei saa ajas tagasi reisida. Minevikku ei saa muuta, me saame ainult sellest õppida, kui selleks on tahe.

Tulevik, olevik ja minevik on kõik on seotud ajaga. Otseselt ja kaudselt. Kõik sündmused toimuvad ajaühiku vältel ja need on juba väiksel lapselgi selged. Väiksena hakatakse lugema aega, et millal on aeg magama minna, lasteaeda minna, millal tuleb telerist lemmiksaade või millal on sünnipäev tulemas. Seda kõike loetakse juba väiksest saadik. Aga ükskõik kui kaua tahta, et saabuks mingi päev, siis sellest ei muutu midagi. Aeg ei oota kedagi, ega kiirusta kellegi jaoks. Aeg käib ikka oma rada pidi, kas me tahame seda või mitte.

Tsiteerides Victor Hugo'd "Oodates tunduvad hetked aastatena, meenutades tunduvad aastad hetkedena." leian, et tal oli õigus. Hetkes olles tunduvad sekundid venivat, kuid hiljem tagasi vaadates tundub see aeg nii lühike. Lõpuks talletuvad inimese mällu hetkedena terved nädalad või isegi kuud. Mul on tihti soov tagasi minna ja muuta oma tehtud, kuid ma tean, et ma ei saa seda, seega tuleb leppida tagajärgedena. Lõppude lõpuks need hetked, muudavad meid sellesk, kes me oleme aastate pärast - me kas õpima oma eksimustest või mitte. Nii lihtne see ongi. Teoorias.

Fakt on, et aeg liigub liiga kiiresti. Ma olen aastaid tahtnud jõuda praegusesse hetke, kuid nüüd kui ta käes on, siis ma isegi tahaksin paar aastat veel gümnaasiumis veeta, et äkki leian vastused küsimustele, mis selle korraga jäid vastusteta. Ma õpiksin rohkem ja pingutaksin oma soovide elluviimise nimel. Ma käituksin teisiti. Ma oleksin parem. Aga aeg ei oota kedagi. Sa kas kohaned muutusega või jääd rongist maha, sest miski ei jää samaks.

Aeg on suurus, millega mõõdatakse muutsi. Ta on konstantne suurus, mis liigub sama kiiresti, kuid ta tundub erinev erinevates punktides nagu relativistlik füüsika. Aeg ei oota. Aeg ei anna armu. Ajaga on võimatu võdujooksu teha ja võita. Aeg on ükskõikne sinu suhtes nagu sina oled ükskõikne tema suhtes.