Elu on ilus, ütles Tõnn
Jaa, ma ütlen, et kõik on hästi ja miski ei mõjuta mind, kuid fakt on, et kõik on omavahel seotud. Inimene, kes väidab, et kõik on hästi teeb seda kahel põhjusel - 1) kõik ongi korras ja mured on eemal või 2) ta on omadega täiesti sassis, aga ei taha, et teised seda teaksid. Sageli on see teine põhjus. But who am I to say it ??
Kõik ei ole hästi. Alati on kuskil midagi, mis kripeldab hinges ja mida oleks võinud teha teisiti; kuskil on keegi, kes proovib sind alla tuua või oled ise see, kes teisi proovib ebaõnnestuma panna või kõige lihtsamalt õeldes - alati on midagi halvasti. See ei loe, kas see sõltub sinust või mitte, kas sa oled süüdi või mitte - see kõik on teisejärguline, sest fakt on, et alati on midagi viga ja kõik ei ole hästi. Võib-olla on mõte, et ma liigun selles suunas, aga ei ole veel kohal. Kas me kunagi jõuame kohale üldse ??
Kui küsida, kas me valetame, siis vastus on tavaliselt ei, kuid kui mõelda, siis pisivaled, mis hoiavad meid turvalistena, kõlavad iga päev. Siis järelikult me valetame. Miks ?? Põhjuseid on palju, kuid ma arvan, et üks tõuseb esile. Me valetame, sest tõde... tõde teeb haiget. Seega me proovime elada enda maailmas, kus asjad on korras. Kuid me ei suuda seda teha igavesti. Saladused muudavad meid kinniseks ja paranoiliseks, sest ükski saladus ei jää saladuseks. Pika peale me unustame tunde, mis kaasneb sellega, kui saladused on välja tulnud - kergendus. See kergendusohe, mis läbis mu ajalootunnis klassi, kui õpetaja oli vastaja lõpuks välja valinud. Kergendus, et ma ei pea enam peitma ega kontrollima, et mu saladus välja ei tule, sest ta on juba väljas kõigile kuulmiseks, vaatamiseks, katsumiseks... Ja peale kergendust tulevad küsimused, pilgud, suhtumise muutus ja tagajärjed. Siis on kergendusest vaid varemed alles ja tuleb silmitsi seista oma tegudega. See on julgus.
Kuna tagajärjed on negatiivsemad kui kergendus, siis saladustest hoitakse 10 küünega kinni ja surutakse neid nii sügavale sisemusse kui võimalik. Ja kui keegi küsib, siis kõlab vale. Nii lihtne see ongi.
"Kuidas läheb ?" - "Hästi. Sul ?" - "Hästi." - Nii algab vestlus. Ja ometi on see tavaliselt kõik vaid teesklus. See ja ei midagi muud.
Ja nii me teeskleme, et kõik on hästi ja et elu on ilus. See hoiab meid turvalisena ja sellest piisab.
No comments:
Post a Comment