Iga päev ma vaatan sust mõõda,
aga pealtvaatajaid ei lööda.
Tuled sa ja ütled mulle tere,
panid tarduma viimse vere.
Tahad kuulda ainsatki sõna,
meenutada mu hääle kõla.
Aga see hetk läks ja kadus,
kättemaks on liigagi magus.
Täna ma sind enam ei märka,
homme mingi tunne ei tärka.
Nädal ja ma olen nii rõõmus -
läinud säde, mis varem hõõgus.
Tegin otsuse ära minna,
näha ei taha seda linna,
tahan tunda, et olen vaba,
hetkel maailm enam ei maga.
16.11.2010
No comments:
Post a Comment